Jõulud 2012

Jõululaupäev algas jõulukuuse väljavalimisega ning koju toomisega. Lumepõlgurist suurem neiu ei soostunud välja minema, aga väike preili, kellele lumi meeldib, oli kohe nõus. Väike tiir koduümbruses kuusikus ning kuusk leitud!

Siis oli vaja see metsast välja vedada ning natuke aias lund rookida.

Siis asusime kuuske ehtima.

Kui kuusk ehitud ning toad korras ja lõunauni tehtud, asusime teele, et süüdata küünlad surnuaias. Teel sõitis meile vastu uhke valgustatud autoga jõuluvana. Tagasi koju jõudes selgus, et memme-vansa olid poodi läinud ning kõik uksed olid kinni. Läksime tuppa, võtsime riidest lahti ning siis tulid ka nemad poest ning mis me näeme, keegi on külas käinud. Ahju uks on lahti ning kingitused on mööda maja laiali. Jõuluvana on vist käinud!? Ju ta tuli siis kui kedagi kodus polnud ning siis läbi korstna kingid tuppa toonud. Lapsed siis korjasid kõik pakid kenasti kuuse alla ning lugesid nii mõneltki kingilt oma nime välja. Tõotas tulla põnev õhtu!

Ja kuna mina ei oska ikka veel neid pilte õigetpidi keerata, siis ma ei hakka vist rohkem neid lisama aga siis hakkasime vaikselt pakke avama ning välja ilmusid Baby born nukud, poisslaps väiksemale ning tüdruklaps suuremale. Nukud kes pissisid terve diivani esimese õhtuga täis ning nii mõnigi mässu läks pliidi kohale kuivama. Siis paar raamatut ja puzzle´t, sukapükse printsesside ja hello kitty´ga ning kleite. Jõuluvana oli saanud kirja ka Coca-cola sooviga, nii oli ühes pakis ka seda joodavat (kuna meil tavaliselt seda ei osteta siis pühade puhul väike erand). Siis üks ehetemeisterdamise komplekt ja zabloonide mapp. 

Järgmisel hommikul alustasime Lõuna-Eesti trippi, käisime äia haual ning sõitsime edasi Tartusse kus ootasid uued kingitused, mille avamine jäi küll õhtusse, sest pidime veel natuke edasi sõitma, et vanaema ja tädi perega kokku saada ning mõned kingid vahetada. Sealt said tüdrukud nukudele riietekomplektid ning varulutid. Õhtune kingiavamine tõi juurde kaks liblikatiibadega nukut, kaks väikest nukut, villased sokid, joonistamiskomplekti ja Sylvanian Family linnamaja, mis ootab nüüd mööblit ning loomakesi sinna elama. Ja Lego friends´ide Mia, kes praegu selles majas elab koos taluloomadega.

Tagasi kodus, ootas kuuse all veel kinke - muusikamatt ning printsessikleit. Sellega oli selle aasta kingimaraton läbi. Uus aga on ees. 29ndal peame pisikese neiu kolmandat sünnipäeva ning loodame uude linnamajja juurde saada mõned mööblitükid ning ehk mõne loomagi :)

Ka oma toredate sõpradega jõudsin jõulu eel ning viimasel jõulupühal kokku saada ning väga tore oli. Aitäh Teile, et olemas olete!

Järg... millele järgneb järg ja järg...kuni kevadeni :D

Ja nüüd tuleb detsembrikuine haiguste eri  :-) Sic! ai nõu.

Kui ma eelmise postituse natuke vähem kui kuu aega tagasi postitasin, siis oli nii et kõik köhisid. Nüüdseks on selge see, et hubby köhimise taga oli kopsupõletik ning see selgus tänu sellele, et ta ise oma perearstile ikka pinda käis. Viis nädalat köhid - esimene nädal ravitakse telefoni teel: võtke ACC-d. Teine nädal, olles juba kolm nädalat köhinud, kutsutakse pika hambaga analüüse tegema: puhake, jooge teed! Kolmas nädal, viis nädalat köhinud, lisaks palavik mis kõigub kuni 39-ni  - tulge uuesti, vaatame: tulemuseks kopsupõletik! Kolm päeva antibiotsi. Küsimuse peale, millal tööle võib minna - ise vaadake!

Mina ise. Köhisin ka juba pikemat aega ja kuna selg ka valutas kolmandat nädalat ning muutus häirivaks, otsustasin endale ka aja kirja panna. Imelik oli minna, sest tavaliselt ma käin ju ainult lastega :D Üks laps oli kaasas ka, nii igaks juhuks, julgustuseks. Ja arst saigi öelda et seekord on ema haigem kui laps. Ning sain ka rohud peale nii köha jaoks kui selja jaoks.

Aga... nüüd on jälle väiksem haige. Käisime täna taas arstil, kes vaatas ja imestas, et täpselt kuu aega tagasi käisime. Siis oli meil ka kõrge palavik. Siit hakkabki korduma tavapärane skeem- nädal haigusega maas (emme koolinädal põhiliselt), nädal kosumiseks ja kaks nädalat lastehoius. Alates pühapäevaõhtust tekkis haukuv köha ning nüüd kaks päeva on olnud ligi 39 palavik. Diagnoos - viirus. Aga kuna me oleme üsna huvitavad patsiendid arstile, siis ta juba ootas meid. Väiksel preili, kes kohe kohe saab kolm - appi!, on huvitav nohu ning perearstil on tihti peamurdmist, mida ette võtta. Nüüd tal oligi uus rohi, mida ta tahtis proovida. Eks näis. Kahju on sellest et pisipiiga jääb oma lastehoiu jõulupeost ilma aga mis teha.

Suuremal neiul oli eile lasteaias jõulupidu. Seekord tegin videot, ka kaamera oli kaasas aga kuna jõulupidudel on tavaliselt fotograaf, siis loodan sealt häid kvaliteetseid pilte saada. (Raudselt pole teda pildistatud, sest nii ju tavaliselt on :P). A. puudus ka kaks nädalat seega arvasin, et laulud-värgid pole peas aga ta jõuab kõike. Eriti lehvitada ja seda teeb ta palju. Tuli saali, saal oli hämar, otsis-otsis, ei leidnud, lehvitas. Ootas kes vastu lehvitab ning siis leidis mu. Lehvitas ja siis küsis üle saali: "Kus issi on?" Na-tu-kene piinlik aga mis sa teed! (issi istus mu kõrval, mina seisin, et filmida) :D Mõne aja pärast keset aktsiooni hüüab: " Miks memme ei tulnud?" Täiesti süüdimatu :D Aga mis ma teen, oma laps, omad vitsad peksavad :D Tegi oma tantsud-laulud ära, siis tuli jõuluvana. Tema esimene kes juttu teeb, paki järele läheb ja kui õpetajad kingitusi välja-luuletama hakkavad teatab pingilt, päkapikk, mine koju!

Pärast kui õpetajatega koridoris kokku põrkame, teatavad nemad, et nad poleks elu sees arvanud, et see tüdruk, kes muidu vaikselt oma ette joonistab ja juttu tehes pea ära pöörab, nii julge on. Issi ütles, et näed mis lava teeb! Lubati ta järgmine kord siis kindlasti laval ära kasutada. Fotograaf ütles ka, kui poolikut perepilti tegema läksime, et oo, see on see särav lumehelbeke, õhtustaar! Piiiiinlik!

Talv on ilus eks! (ok.v.a need haigused jne). Mul on hetkel akna taga viieliikmeline kitsepere, üks vist pole nende perest, sest teda nad üritavad koguaeg ära ajada aga ta longib ikka neil sabas. Kui nemad üle kraavi edasi lähevad, siis tuleb tavaliselt üks ema, koos tallega. Ja siis on meil suur parv tihaseid, kes on lühidalt kokku võttes hävitajad. Me ei jõua nii palju sööki ette panna, kui nemad jõuavad süüa. Meil käivad rasvatihased, sinitihased, sootihased. Üks hetkel tuvastamata liik on veel aga püüan selgusele jõuda varsti.

Homme on kool. Ja ma pean ühe joonistamise töö valmis tegema, aga mitte ei taha vedu võtta see asi. Siiani olen püüdnud teha kirjalikke asju aga see on olnud haige lapse (palavikuga muutub aktiivne kaljukitseke vaguraks sülelambukeseks) tõttu keeruline. Koolitöödega on nii, et enamus asju on huvitavad aga kui mõni asi nii ära leierdatakse, siis muutub juba tüütuks. Tundub võimatu leida uusi-huvitavaid lahendusi pargile, millele on juba pakutud kümme sarnast, samas erinevat lahendust. Juhe on vahetevahel ikka nii koos!!! See on selle aasta viimane koolinädalavahetus, millesse mahub kaks arvestust, joonistustööde  ülevaatus ning kaks esitlust powerpointiga. Arggh! Aga kui see läbi on, siis on hetk pühade jaoks, lapse kolmandaks sünnaks ning siis hooga sessiks õppima.

:) M (: