26/4/11

Peale eelmise postituse lisamist, kus ahastus oli nii nii suur, sain lõpuks siiski pühapäeval krundile minna. Plaan oli peenar valmis kaevata aga üllatus üllatus, kuurist oli kaduma läinud labidas, mida antud töö juures hädasti vaja läheb. Helistasin emale, et küsida, äkki ta teab midagi, kuid kui telefon andis pikalt kutsuvat tooni, meenus mulle et tal telefon laeb ning ta ise on kodust ära. Õhtul selgus, et labidas oli tõesti mehele läinud, seda vähemalt nädalavahetuseks, kui käis kalmistul ühte puunotti välja kaevamas. Pidin siis seekord leppima riisumisega. Ja pärast seda kupatasin mehe (edaspidi osalise) ühte heasse ehitus-ja sisustuskaubamajja, et soetada oma labidas ning mürgiprits ja kastekann ja muud vajalikku.
Mõne päeva pärast selgus, et tegelikult oli see mehele läinud labidas ka minu oma, seega on mul nüüd kaks labidat, juhuks kui teisega peaks midagi juhtuma :) Ega see labida valimine nii lihtne ka pole nagu arvata. Mõtled küll, et lähed ja ostad aga tegelikult kui vaatama hakkad, võid päris puusse ka panna, või siis metsa, või siis maasse ... :D Jätsime kerge naistelabida tobedate neetide tõttu ostmata ning ostsime ikka raskema variandi. Kodus meenus, et kastekann jäi siiski ostmata. Aga kuna poes olid ilusad elupuud, siis hakkas mõte juba ka heki poole liikuma...

Tänasesse päeva ka. Lapsed taas autosse magama, rööbariided selga, labidas kaenlasse ja minek. Lõpetasin oma peenra, viimistlesin rehaga ning nüüd on vaja kangast ja taimi. Plaan siis esialgu mõned maasikad maha panna ning lapsepõlvekodust oma mõningad lilled-põõsad. Lisan pildi peenrast hiljem, sest praegu ei ole võimalik pilte arvutisse tõmmata.

Eile lubatud pilt, koos pätujälgedega

Ahastus...

Millised imeilusad kevadised ilmad aga minul on ahastus. Miks? Aga sellepärast, et oma krundile ei ole ma jõudnud ning midagi edasi teha pole saanud. Nimelt on mul kaks väikest probleemi, mis kannavad meie tütarde nimesid :P

Nimelt puudub meil selline linnavanaema, kel aeda pole ning ilusatel ilmadel pole lapsi kusagile panna ja nendega koos teha, nagu viimastel päevadel on selgunud, ei saakski midagi teha. Oleme need pühased päevad nüüd vanaema juures olnud ning see on ära näidanud, et tööd saab teha vaid üks inimene, sest keegi peab koguaeg väikeste uudishimulike tegelinskitega maid jagama. Ei ole neil kannatust, et istuks ja mängiks liivakastis või roniks kusagil. Või tähendab, et roniks küll aga sinust kaugemal ja ohtlikumates kohtades kus lubatud on. Väga huvitavad on ka igasugused suuremad ja väiksemad mittelastelelubatud veelombid/tiigid ja muidugi kivid, mida on vaja koguaeg loopida, k.a autod jms kohad. Isegi riisuda pole võimalik, sest ega reha pole aer, millega jooksule hoogu juurde lisada, et kedagi kusagilt "päästa" või tõsta jne.

Ühesõnaga,avastasin sel nädalavahetusel, et kui kunagi tuleb see aeg, millal ma saaksin OMA aias nokkida, siis on see alles siis, kui tüdrukud oma peikadega mööda ilma ringi hulguvad, sest praegu pole neid kellelegi jätta ja nende magamised autos on ka sellised et parem juba mitte tööriista kätte võtta. Õnnetu nagu ma olen, lükkan oma lillepeenarde ja maasikamaa rajamise edasi...tulevikku nagu juba öeldud.

Aga see ei tähenda, et ma midagi teinud ei ole - maal on teha küll ja veel. Kujundasin oma koolilõpu kingituse - iluõunapuu leinavormi ümber, oli teine kasvatanud omale kaks uhket kuid püstist oksa ning lumi oli ühe oksa ära murdunud, lõikasin need ära. Jalutasin hoovis ringi ning selgitasin välja taimed, mis tuleks teise kohta istutada sest antud kasvukohal on neil halb. Ning kaevasin maad. NB! Alustades eelmisel nädal oma maa kaevamisest sain seljale külma ning seetõttu ei saanud paar päeva korralikult magadagi. Aga nüüd on juba parem, mis tähendab aga seda et selga tuleb panna pikem maika, et selg töö käigus paljaks ei läheks ja tuul poegasid taha teha ei saaks :)

Häid jätkuvaid kevadpühi!

Meie rõdu läbi aastate.

Kui ma sellesse korterisse 2006/2007 vahetusest püsivalt elama jäin, otsustasin kohe, et see rõdu, millel ruute 17, peab soojal ajal olema roheline, mis mõttega teda muidu roheliseks lisatoaks pidada. Seni oli seal olnud vaid grill ja aialaud nelja tooliga, ei lilli ega midagi. Aru saada, poissmehe korter ju, isegi tubased lilled kräunusid nukralt: juua....juuuaaaa.... Täna just vaatasin et Yukka ja viigipuu on vist meetri juurde visanud, ühesõnaga ära päästsin nad :)

Tagasi rõdule: tegin siis esmase plaani. Kui ma nüüd õigesti mäletan siis lauad kastide jaoks ostsime Tartust ja lõikasime õigesse mõõtu äia juures garaazi ees :) Siis jupid Subarusse ja Tallinna :) Joonise järgi elutsevad praegu kastis ainult okaspuud, v.a üks kes esimesel aastal ära kuivas, talle vist ei meeldinud.

Kastid said rõdu ühte nurka L-tähe kujuliselt ja nii et klaasist ka tänavale paistaks. Soojustasime need penoga, et talvel külm juuri ei näpistaks. Hetkel möödas neli talve ning ptuiptuiptui, taimed sirguvad ja lillede jaoks enam kohta polegi. See aasta peamegi plaani okaspõõsad krundile istutada.

Pärast istutamist - 21/05/07 ja 8/07/07

15/09/07 ja 26/03/08

Teine suvi - 29/06/08


Erinevaid ampleid:

Lilleamplites, rõdupiirdepottides jne olen kasvatanud erinevaid lilli: võõrasemasid, petuuniaid, padipõõsaid jne ning ka tomatit, maasikaid, salatit, tilli, herneid jne jne.



Sellel aastal vist eriti midagi ei pane kasvama, sest eelmine suvi näitas, et linnas viibime väga vähe aega ning siis jääb stress lillekastmise pärast ära. Rõdul, kuhu paistab pärastlõunapäike võib kõike istutada ning nautida akna taga rohelust, okaspuude näol ka talvisel ajal. Mina olen talvel lisanud jõulutuled ning jõuluehteid. Ja kevad-suvi-sügis hooajal on mõnus eemalduda palavast toast õue, panna maha matt ning päikest võtta ja raamatut lugeda või õhtul sõbrad külla kutsuda ning päikeseloojangus grillida. Meie rõdult on muidu puudu see õhusoojendaja aga seda me enam ei osta ka, siia, ma mõtlen :)

17/04/11

Nagu ma juba kirjutasin, et arvatavasti lähen ka täna (st reedel) rehitsema, nii ma ka tegin. Varsti avastasin emaga kahasse, et tegelikult ei ole mõtekas sellesse kohta praegusel hetkel oma jõudu raisata, sest lillede jaoks pole seal piisavalt valgust. Kohe kohe lähevad haavad lehte ning päikesevalgust napiks. Puude maha võtmiseks läheb aga kunagi tulevikus. Natuke ma siiski tegin, kuid siis liikusin edasi....

Ema eestvedamisel lõime maasse hoopis labida ning hakkasime ettevalmistama, tam-ta-ta-daa, esimest astangut. Üldplaani järgi peaks seal olema aiamaa piir. Ka praegu on plaan sinna panna ehk esimesed maasikad ning aia piiriga paralleelselt mõned mustasõstrapõõsad ning kirsid. Aga see selgub...

Üleskutse nr 1! Millest võiks teha astangu ääred?

Üleskutse nr 2! Otsin lastele huvitavaid mänguplatsi võimalusi. Need poes müüdavad kiik+liumägi, ronimisredel+kiik jne ei ole päris need. Tahaks midagi uut ja huvitavat :) Kui kellelgi midagi silma on jäänud v muu hea mõte, palun, olen avatud ettepanekutele. Olen püüdnud ise paberile panna üht ja teist aga ikka pole päris see. Paha siga, mitu viga - nagu öeldakse :D

Võtsin kätte...reha :P

Eile, 14.aprillil sellel aastal alustasin aiatöödega.

Plaan oli, et kui lõuna ajal lapsed magavad autos, võtan ema töö juurest peale ning läheme krundile, et alustada väikest viisi ettevalmistusega. Kahjuks ei saanud ema loodetud ajal ära ning kohalejõudes olid lapsed juba üleval. Aga sellest polnud hullu, sest emmel on autos kilekott liivakasti mänguasjadega ning õnneks ei ole puudust ka liivast. Lastel tegevus kätte antud, otsisin kuurist lumelabida tagant välja raudse reha ning valmistusin võitluseks.

Nii ma siis seisin seal aia taganurgas, sügasin kukalt ning mõtlesin, et kustotsast ma siis nüüd alustan. Tööpõld on meeletu. Vaatasin siitpoolt ja sealtpoolt ning pidasin plaani, et mismoodi oleks kõige targem tegutseda, et tühja tööd ei teeks.

Kui te nüüd arvate, et ma riisusin, kaevasin, "rohisin" nii, et kohe täna võiks istutada sinna lilli-taimi jms, siis te eksite :P Esialgu üritasin selgusele saada, et kuhu oleks üldse mõtekas neid käbisid, okkaid, oksi ja juurikaid, mis koguaeg takistasid rehal tööd, paigutada ning püüdsin ettekujutada kuidas sellest väga ebatasasest maast teha normaalne pind. Üleüldse on koht, millest tahaks alustada, ilmatuma keeruline, est on järsk kallak ning auk ja küngas kõrvuti. Vaatan, et ka täna on suhteliselt ilus ja kuiv ilm, et vb lähen ja proovin veelkord :D Julge pealehakkamine on pool võitu, või kuidas?

:)

Unistuste aia mõned elemendid...

Kui ma saaksin oma unistuste fassaadi majale...

siis võiks minu aias olla veel ..

sellega sobivad aiapostid ning mõni müürijuppki.

Kaminaga istumiskoht:

Mõned sambad, varikäigud, liaanid...

..koht kus võõrustada kalleid sõpru.

Kindlasti väike aiamaalapike ja kasvuhoone, kus saaks tomatit, kurki, maitsetaimi, maasikaid jms noppida.

Lisaks võiks olla mõni väikevormigi...

Sild ja kiik, kus kohvi juua ja jutelda.

Ehk suudan olla oma aiale hea peremees ning mul lokkab umbrohu asemel...

...inglise muru ning vuliseks vesi.

Talvisel ajal lisaks aeda rohelust okaspuud ja sügisel lehtpuude värvilised kuued.

Lillepeenrad ehk ingl.keeles flowerbed, ei oleks kah paha mõte.

Õitemeri algab varakevadel ning lõppeb lumetulekuga.

Minu aias on kindlasti koht lastele...

Oma laste rõõmustmiseks peaksin lisama ka kõrge ronimisseina ning kiiged/batuudid jne.

Loodetavasti mahuvad sellesse aeda veel üks armas kutsu ning mõni kiisugi...

Mõned pildid





14.06.09





26.08.09



5.09.09





22.11.09



22.11.09





22.11.09



2.04.10





2.04.10



10.06.10




10.06.10

Eelpool siis mõned pildid olukorrast alates aastast 2009. Kokkuvõtvalt asub krunt vanal põllul, kus lokkab hapuoblikas ja vili, rohi, umbrohi ning sekka ka mõni rukkilikk, moon ja palju võililli. Kui vaadata krunti nö tänava poolt siis piirneb vasak külg vana kraaviga, milles kasvavad lepad ning paremale poole jäävad kaks naabrit, ehk siis põld. Tagumises vasakpoolses nurgas on suurte mändide kolmik ning sealt edasi algab järk nõlv. Nendest paremale jääb drenaazist tuleva vee oja ning taaskord nõlv, mis on natuke laugem kui teisel pool. Hetkel kasvavad seal lepad ja must haab ning on väga risune ja soine/märg. Enne veel kui jookseb krundpiir on meid õnnistatud vana jõesängiga, kust vesi enam otseselt läbi ei jookse, küll aga jääb vihma vesi sinna seisma ning on täiskasvanud pilliroogu ja muud prahti. Üle selle on veel väike osa ühest väikest saarest meie valdustes. Krundi parem külg lõppeb väikese ojaga, mis voolab mööda sammaldanud maakive - need on vist ka ainukesed kivid sellel krundil. Terve maja alusest pinnasest ei tulnud välja midagi muud kui liiv, liiv ja veelkord liiv. Nüüd on krundile tiir peale tehtud!