18.september

Kahe kuu tagant uus postitus, eduline, peaks mainima.

Tegelikult ei ole lihtsalt midagi eriti kajastada. Maja ehitus võtab uskumatult palju aega, terve suve oleme maadelnud katuse ehitusega ning tuju midagi muud teha on üsna kehva. Midagi uut istutatud pole kuid need mis kevadel istutasin, on kõvasti kasvanud. Õunapuudel oli igal oksad üks-kaks punni otsas. Porganditele meeldis see liivane pinnas väga ning mõni oli 20-25cm pikk . Kiviktaimla lilledele tundub ka sobivat, see ülemine muld, all pool on aga soine ja lirts-lärts. Aga seal on ka puude vari, mis vb ei kuivata nii palju. Suvine päike tegi natuke liiga hostadele, sest nende lehed olid vahepeal kergelt pruunid ja kräsus. Iirised mis vennanaine oma vennanaise käest mulle tõi, on ka kasvama läinud, nüüd jääb vaid ootama jääda, et mida huvitavat sealt välja tuleb tulevikus.

Natuke tulevikuplaanidest: Sellel talvisel hooajal olen püstitanud omale eesmärgi aiakujundusplaan valmis teha (seda siis ajal kui lapsed aias/hoius on). Lisaks ootan huvitavaid ettepanekuid oma sõbranna käest, kes meie aiaplaani järgi omale koolis kujundusplaani koostab! :D Endal ongi juba kohati juhe koos. Lisaks tahan ennast täiendada ja taasavastada haljastus/kujundus valdkonnas, sest lastega kodus olek on mind mingil määral kindlasti pärssinud.

Laiskus, laiskus :) Mõtlen ma nüüd blogipidamist või aiapidamist, kes seda teab... Tgl võib vist pidada süüks seda ilusat ja palavat ilma, sest pole mahti arvuti taha istuda, korra-kaks päevas hüppad kiirelt läbi, vaatad päevauudistele otsa ning taas õue.

Olemegi lastega rohkem maal laste vanaema juures, sest linnas on liiga palav. Kuna krundil alles ehitus käib (ja käib veel mõne aasta), siis sinna meil eriti asja pole. Vahel kui juhtun ehitust kiikama, siis nopin algeliselt istutusalast umbrohtu. Lapsed on põske pistnud ka mõne maasika.Hernele meeldib ka, kuigi kaunu veel pole aga kasvult mühiseb küll nii mis hirmus. Esialgu tundub, et kõik taimed on kasvama läinud, v.a vaarikad, nendest on välise vaatluse korral kuuest alles üks. Pirnipuu kuivatas tipu ära aga altpoolt on ajanud uuemaid võrseid. Kuna ma pookekohta ei tuvastanud, siis on ta vist tervenisti "Pepi". Loodan vähemalt. Õunapuudel on igal oksal mõni punnike peal.

Kuna kuivus on seal meeletu, siis soetasime lõpuks kastmisvooliku, oma 80m :P Osaline käib ja rullib oma staffi lahti ja kastab hoolega. Ning unistab.

Vahepeal tekkis võimalus ühest kohast saada vanu telliseid, nii valgeid kuid punaseid. Palju neid just pole aga natuke siiski. Loodan, et saan neid punaseid just mõne on idee jaoks ära kasutada ning kui puudu jääb, siis peab hiljem veel mõnele lammutamisobjektile pilgu peale heitma.

Esimesed niitmised on tehtud. Muruks ei saa seda nimetada, pigem on tegemist vana viljapõlluga, kus lisaks maeiteamillele, kasvavad kõrve- ja piimanõgesed, ristik, võilill, hapuoblikas lademetes ja veel palju muud. Aga kuna see kõik on nii kõrge, siis Osaline on kahel nädalavahetusel käinud ja tegelenud selle kõige madalamaks pügamisega. Seda krunti ostes, teades kui suur see on, uskus ta et sellest võib tulevikus saada väga omanäolise aia, mida ma usun et suure töö ja vaevaga ka juhtub, võib-olla, pani ta paika ühe olulise kriteeriumi või lubaduse, et tema selle aia orjaks ei hakka! Mina omaltpoolt püüan talle vastu tulla ja olen andnud lubaduse, et talle jääb osaks võimalikult väha muru niita, seda muidugi tuleviks, siis kui kõik minu mõeldud ja rajatud grandioossed istutusalad, aiamaa ja lillepeenrad on rajatud. Seni peab ta kahjuks leppima sellega, et ta on aias lamba eest, kel mootoriga atribuutika ees lükata. Hetkel veel on seda niikuinii vähem kui muidu, sest krundil laiub kaks suurt mullahunnikut ja maja ümber lasub hiigel liivakast :D Nii et vaestel ehitajatel on tuulisema ilma korral suud-silmad täis nagu Sahara kõrbes.

Kaevasin välja ka oma viimased enelad, üks niisama kõrge, kui minu kolme-aastane tütar, nii meetrine ja laiustki omajagu, põõsal siis, mitte tütrel, viimane on rohkem väljaveninum kui vanasti, hakkab vist puberteedile lähenema :P Põõsas oli aga viie aastaga endal mõnusa pesa teinud, nii väljakaevamiga oli tükk tegu. Vahepeal olin juba lootust kaotamas ning mõtlesin et jätan ta siis vanasse kohta, uutele omanikele rõõmuks. Mitte et ma kade inimene oleksin, väga, tundsin ma siiski et see on minu oma, olen oma hinge neisse pannud ning kuna asjade tagamaa selliseks natuke inetuks muutus, soovisin siiski põõsast endale. Nüüd loodan, et ta võtab uue kodu omaks ning rõõmustab meid edaspidi aastaid ja aastaid oma mai lõpu piduliku valge rüüga.

Mõni aasta tagasi käis minu vanatädi aias ringi ja kiitis, et oh kui ilus põõsas, et tema tahaks ka. Juhuslikult oligi üks oks endale juured alla kasvatanud ning nii ma oksakesetüüpi põõsaga üle tänava läksingi. Tädi oli meeldivalt üllatunud. Jutujätkuks pakkusin talle veel mõningaid hostasid, mis "üle" olid ning kuna tal neid olnud siis sai ta need omale, lisaks veel jupi kadakkaera ja igihalit. Kui ta mind aga oma aeda kutsus vastutasuks, siis sealt ma ei lahkunud ennem kui suur ämber uusi ja huvitavaid lilli täis. Oi kuidas mulle käia teiste aedades!!!! :) Kui mul kunagi aed juba elujõus, võib alati mulle külla tulla ning rohevahetust teha.

Oma krundilt välja minnes pean ära mainima, et mind määrati linnas majaesise lillepeenra korrastajaks ning seetõttu plaanin ma seal natuke ümberkorraldusi teha. Esimese asjana piiran peenra murualast ning seetõttu plaanin ära proovida uue Gardenfix peenraääre (gardenfix.ee). Seejärel taimi natuke ümberistudada ning alune multšida.

Oma aiaeskiisi võtsin ka taas lahti, et nüüd juba konkreetsemaks minna. Samas mulle tundub et ma ei tohi mitte ühtegi erialast raamatut, ajakirja, saadet vaadata, sest siis tuleb mul mõni uus mõte ja nii ma kardan et ma ei suuda selles kõige orienteeruda kuna tahaks ju ka seda ja seda ja teist ja kolmandat aga kõik see tahab meeletus hulgas raha ja aega ja...ühesõnaga side-lõpp :)

Ha...vahepeal on saanud mai algusest mai lõpp ja mul pole midagi ette näidata. Lihtsalt ei ole aega, et midagi erilist teha. Või siis ärkavad lapsed, kes autosse magama jäänud. Aga nad justkui saavad kohe aru, et emmel on plaanis midagi teha :D Kastmas oleme ikka käinud ning kolm korda üle õla sülitates võib vist öelda et õunapuud, pirnipuu, vaarikad ja mõned põõsad on kasvama läinud. Eelmine aasta istutatud ploomid on ka mõne lehe külge kasvatanud, mõni on aga üsna õnnetu, nii et need tuleb vist ümber vahetada. Mustasõstrad, mis ööpäeva paljasjuursena seisid on ka sellised kahevahel veel, aga ehk ikka lähevad.

Natuke olen siiski astanguid alustanud ning maasikad said omale naabriteks redise, porgandi ja herne, sest tulevasel vennanaisel jäi natuke seemneid üle. Melissi istutasin ka ning Mammilt ühe, hetkel veel tuvastamata, maitsetaime. Tasapisi olen ka oma sünnikodust ära toonud lilli ning need suvaliselt lihtsalt mulda pannud. Praegu pole oluline nende värvus, suurus, sobivus, vaid lihtsalt äratoomine. Sellega seoses tuleb mulle meelde, kuidas mu mitu aastat elule aidatud hostake jalad alla võttis. Nimelt sain kunagi sõbranna ema aiast ühe pisikese hosta, millel vaevu juur all ning panin ta maha. Põdes mitu aastat korralikult, kuid eelmisel aastal oli näha, et tahab rohkem ruumi. Kuna vanas majas enam kedagi ei elanud ning maja äärseid ei ehtinud enam vanaisa tagetesed, nagu vanasti, siis jagasin teisi liialt laiutavaid lilli ning panin ka oma hosta samasse ritta. Nädal tagasi juhtus aga lugu,et üks maja pärijatest tuli oma asju koristama ja kaevas välja ka minu hosta ning omistas selle!? Püha lehmaviha, mis minus vallandus :O :D Kiire kõne järel sain lubaduse, et hosta jõuab minuni tagasi, sest tema arvas, et see on see kõige tavalisem ?! No ja siis!? Teiseks on "kõige tavalisemaid" hostasid maja eest 7 tükki ja seal kõrval veel üks täitsa tavaline roheline, aga ei, ikka see vähe teistsugune, minu valge-rohelise äärega, suureleheline, võttis jalad alla ja kappas nende juurde! Tule taevas appi! Jaburamat juttu pole ma kuulnud, nüüd jään ootama millal tagasi tuuakse. Selline käitumine aga vallandas selle, et kaevasin kõik oma taimed välja ning viisin minema. Et midagi taas minu teadamata minema ei viida. Kust võetakse omale selliseid õiguseid? Ah? Grrrr.!

Tuua on veel mõned põõsad. Ootan millal tuhkurenelas "Grefsheim" õitsemise lõpetab ning lõikan ta siis natuke tagasi ning kaevan välja. Teistmoodi ei mahuks ta vist autokärusse, nii suureks on selle 5 aastaga kasvanud. Lisaks kolm väiksemat enelat. Siis on kõik. Aidaa.

Viimasel pildil, astangu teine pool, mille vahelt läheb hetkel ajutine trepp, et saaks ka teise astangu peale. Mis sellele istutatakse veel ei tea, aga kuuldavasti peaks minuni jõudma millalgi mingid iirised ja kes teab mida veel :P Ootan huviga! Kui nüüd selle meeletu rohu ning nõgeste maha saaks niidetud, siis peaks kaminaplatsi koha vasakule äärele ära märkima ning vaatama, kuhu sinna ülesse üks peenar teha, et need enelad siis sinna istutada ja kui raatsin, siis linnast okaspuu vormid ka ära tooma. :)

Märkamatult on saabunud mai.

Aga enne veel kui volbriöö järel algas mai, tegime meie oma krundil väikese istutamise talgu. Juba neljapäeval käisin aianduskeskuses ning silma jäi kaks ilusat pere-õunapuud, millel küljes meile meeldivad sordid ja panin need kinni. Nii saigi laupäevane päev alguse shopates, lisaks hakkasid poes näppu veel üks pirnipuu ning kaks marjapõõsast.

Olles eelnevalt reedel juba väikest eeltööd ka teinud, siis sai autokärusse laotud veel mõned sünnikodust väljajuuritud musta sõstra põõsad, maasikataimed ning kaks kirssi. Kui vennanaine veel oma maasikakastis sobras, tuli juurde veel oma 35 taime :) Kõikidele väikestele nunnudele ma aga ei jõudnud kangasse auke teha, seetõttu said nad omale pika peenra, kus koos hea kasvada. Soovime neile jõudu!

Vanast kartulipõllust sai välja kaevatud mõned vaarikad. Proovime kas lähevad kasvama, kui ei, saab alati juurde, kui ja, siis teeme neile korraliku peenra.

Istutatud sai siis: kaks pere-õunapuud ning pirn "Pepi". Lisaks neile kasvab meil juba ka eelmisel aastal istutatud ploomi, mitu neist kasvama läks ei tea hetkel. Maasikaid sai maha umbes 50 :P Lisaks üks meliss. 6 musta sõstart, 1 punane sõstar, kaks punast karusmarja ja üks kollane. Ning 1 must aroonia, 3 kontpuud ja 2 mandlipuud. Oli kohe mitmeks tunniks tööd ja kastmist :)

26/4/11

Peale eelmise postituse lisamist, kus ahastus oli nii nii suur, sain lõpuks siiski pühapäeval krundile minna. Plaan oli peenar valmis kaevata aga üllatus üllatus, kuurist oli kaduma läinud labidas, mida antud töö juures hädasti vaja läheb. Helistasin emale, et küsida, äkki ta teab midagi, kuid kui telefon andis pikalt kutsuvat tooni, meenus mulle et tal telefon laeb ning ta ise on kodust ära. Õhtul selgus, et labidas oli tõesti mehele läinud, seda vähemalt nädalavahetuseks, kui käis kalmistul ühte puunotti välja kaevamas. Pidin siis seekord leppima riisumisega. Ja pärast seda kupatasin mehe (edaspidi osalise) ühte heasse ehitus-ja sisustuskaubamajja, et soetada oma labidas ning mürgiprits ja kastekann ja muud vajalikku.
Mõne päeva pärast selgus, et tegelikult oli see mehele läinud labidas ka minu oma, seega on mul nüüd kaks labidat, juhuks kui teisega peaks midagi juhtuma :) Ega see labida valimine nii lihtne ka pole nagu arvata. Mõtled küll, et lähed ja ostad aga tegelikult kui vaatama hakkad, võid päris puusse ka panna, või siis metsa, või siis maasse ... :D Jätsime kerge naistelabida tobedate neetide tõttu ostmata ning ostsime ikka raskema variandi. Kodus meenus, et kastekann jäi siiski ostmata. Aga kuna poes olid ilusad elupuud, siis hakkas mõte juba ka heki poole liikuma...

Tänasesse päeva ka. Lapsed taas autosse magama, rööbariided selga, labidas kaenlasse ja minek. Lõpetasin oma peenra, viimistlesin rehaga ning nüüd on vaja kangast ja taimi. Plaan siis esialgu mõned maasikad maha panna ning lapsepõlvekodust oma mõningad lilled-põõsad. Lisan pildi peenrast hiljem, sest praegu ei ole võimalik pilte arvutisse tõmmata.

Eile lubatud pilt, koos pätujälgedega

Ahastus...

Millised imeilusad kevadised ilmad aga minul on ahastus. Miks? Aga sellepärast, et oma krundile ei ole ma jõudnud ning midagi edasi teha pole saanud. Nimelt on mul kaks väikest probleemi, mis kannavad meie tütarde nimesid :P

Nimelt puudub meil selline linnavanaema, kel aeda pole ning ilusatel ilmadel pole lapsi kusagile panna ja nendega koos teha, nagu viimastel päevadel on selgunud, ei saakski midagi teha. Oleme need pühased päevad nüüd vanaema juures olnud ning see on ära näidanud, et tööd saab teha vaid üks inimene, sest keegi peab koguaeg väikeste uudishimulike tegelinskitega maid jagama. Ei ole neil kannatust, et istuks ja mängiks liivakastis või roniks kusagil. Või tähendab, et roniks küll aga sinust kaugemal ja ohtlikumates kohtades kus lubatud on. Väga huvitavad on ka igasugused suuremad ja väiksemad mittelastelelubatud veelombid/tiigid ja muidugi kivid, mida on vaja koguaeg loopida, k.a autod jms kohad. Isegi riisuda pole võimalik, sest ega reha pole aer, millega jooksule hoogu juurde lisada, et kedagi kusagilt "päästa" või tõsta jne.

Ühesõnaga,avastasin sel nädalavahetusel, et kui kunagi tuleb see aeg, millal ma saaksin OMA aias nokkida, siis on see alles siis, kui tüdrukud oma peikadega mööda ilma ringi hulguvad, sest praegu pole neid kellelegi jätta ja nende magamised autos on ka sellised et parem juba mitte tööriista kätte võtta. Õnnetu nagu ma olen, lükkan oma lillepeenarde ja maasikamaa rajamise edasi...tulevikku nagu juba öeldud.

Aga see ei tähenda, et ma midagi teinud ei ole - maal on teha küll ja veel. Kujundasin oma koolilõpu kingituse - iluõunapuu leinavormi ümber, oli teine kasvatanud omale kaks uhket kuid püstist oksa ning lumi oli ühe oksa ära murdunud, lõikasin need ära. Jalutasin hoovis ringi ning selgitasin välja taimed, mis tuleks teise kohta istutada sest antud kasvukohal on neil halb. Ning kaevasin maad. NB! Alustades eelmisel nädal oma maa kaevamisest sain seljale külma ning seetõttu ei saanud paar päeva korralikult magadagi. Aga nüüd on juba parem, mis tähendab aga seda et selga tuleb panna pikem maika, et selg töö käigus paljaks ei läheks ja tuul poegasid taha teha ei saaks :)

Häid jätkuvaid kevadpühi!

Meie rõdu läbi aastate.

Kui ma sellesse korterisse 2006/2007 vahetusest püsivalt elama jäin, otsustasin kohe, et see rõdu, millel ruute 17, peab soojal ajal olema roheline, mis mõttega teda muidu roheliseks lisatoaks pidada. Seni oli seal olnud vaid grill ja aialaud nelja tooliga, ei lilli ega midagi. Aru saada, poissmehe korter ju, isegi tubased lilled kräunusid nukralt: juua....juuuaaaa.... Täna just vaatasin et Yukka ja viigipuu on vist meetri juurde visanud, ühesõnaga ära päästsin nad :)

Tagasi rõdule: tegin siis esmase plaani. Kui ma nüüd õigesti mäletan siis lauad kastide jaoks ostsime Tartust ja lõikasime õigesse mõõtu äia juures garaazi ees :) Siis jupid Subarusse ja Tallinna :) Joonise järgi elutsevad praegu kastis ainult okaspuud, v.a üks kes esimesel aastal ära kuivas, talle vist ei meeldinud.

Kastid said rõdu ühte nurka L-tähe kujuliselt ja nii et klaasist ka tänavale paistaks. Soojustasime need penoga, et talvel külm juuri ei näpistaks. Hetkel möödas neli talve ning ptuiptuiptui, taimed sirguvad ja lillede jaoks enam kohta polegi. See aasta peamegi plaani okaspõõsad krundile istutada.

Pärast istutamist - 21/05/07 ja 8/07/07

15/09/07 ja 26/03/08

Teine suvi - 29/06/08


Erinevaid ampleid:

Lilleamplites, rõdupiirdepottides jne olen kasvatanud erinevaid lilli: võõrasemasid, petuuniaid, padipõõsaid jne ning ka tomatit, maasikaid, salatit, tilli, herneid jne jne.



Sellel aastal vist eriti midagi ei pane kasvama, sest eelmine suvi näitas, et linnas viibime väga vähe aega ning siis jääb stress lillekastmise pärast ära. Rõdul, kuhu paistab pärastlõunapäike võib kõike istutada ning nautida akna taga rohelust, okaspuude näol ka talvisel ajal. Mina olen talvel lisanud jõulutuled ning jõuluehteid. Ja kevad-suvi-sügis hooajal on mõnus eemalduda palavast toast õue, panna maha matt ning päikest võtta ja raamatut lugeda või õhtul sõbrad külla kutsuda ning päikeseloojangus grillida. Meie rõdult on muidu puudu see õhusoojendaja aga seda me enam ei osta ka, siia, ma mõtlen :)

17/04/11

Nagu ma juba kirjutasin, et arvatavasti lähen ka täna (st reedel) rehitsema, nii ma ka tegin. Varsti avastasin emaga kahasse, et tegelikult ei ole mõtekas sellesse kohta praegusel hetkel oma jõudu raisata, sest lillede jaoks pole seal piisavalt valgust. Kohe kohe lähevad haavad lehte ning päikesevalgust napiks. Puude maha võtmiseks läheb aga kunagi tulevikus. Natuke ma siiski tegin, kuid siis liikusin edasi....

Ema eestvedamisel lõime maasse hoopis labida ning hakkasime ettevalmistama, tam-ta-ta-daa, esimest astangut. Üldplaani järgi peaks seal olema aiamaa piir. Ka praegu on plaan sinna panna ehk esimesed maasikad ning aia piiriga paralleelselt mõned mustasõstrapõõsad ning kirsid. Aga see selgub...

Üleskutse nr 1! Millest võiks teha astangu ääred?

Üleskutse nr 2! Otsin lastele huvitavaid mänguplatsi võimalusi. Need poes müüdavad kiik+liumägi, ronimisredel+kiik jne ei ole päris need. Tahaks midagi uut ja huvitavat :) Kui kellelgi midagi silma on jäänud v muu hea mõte, palun, olen avatud ettepanekutele. Olen püüdnud ise paberile panna üht ja teist aga ikka pole päris see. Paha siga, mitu viga - nagu öeldakse :D

Võtsin kätte...reha :P

Eile, 14.aprillil sellel aastal alustasin aiatöödega.

Plaan oli, et kui lõuna ajal lapsed magavad autos, võtan ema töö juurest peale ning läheme krundile, et alustada väikest viisi ettevalmistusega. Kahjuks ei saanud ema loodetud ajal ära ning kohalejõudes olid lapsed juba üleval. Aga sellest polnud hullu, sest emmel on autos kilekott liivakasti mänguasjadega ning õnneks ei ole puudust ka liivast. Lastel tegevus kätte antud, otsisin kuurist lumelabida tagant välja raudse reha ning valmistusin võitluseks.

Nii ma siis seisin seal aia taganurgas, sügasin kukalt ning mõtlesin, et kustotsast ma siis nüüd alustan. Tööpõld on meeletu. Vaatasin siitpoolt ja sealtpoolt ning pidasin plaani, et mismoodi oleks kõige targem tegutseda, et tühja tööd ei teeks.

Kui te nüüd arvate, et ma riisusin, kaevasin, "rohisin" nii, et kohe täna võiks istutada sinna lilli-taimi jms, siis te eksite :P Esialgu üritasin selgusele saada, et kuhu oleks üldse mõtekas neid käbisid, okkaid, oksi ja juurikaid, mis koguaeg takistasid rehal tööd, paigutada ning püüdsin ettekujutada kuidas sellest väga ebatasasest maast teha normaalne pind. Üleüldse on koht, millest tahaks alustada, ilmatuma keeruline, est on järsk kallak ning auk ja küngas kõrvuti. Vaatan, et ka täna on suhteliselt ilus ja kuiv ilm, et vb lähen ja proovin veelkord :D Julge pealehakkamine on pool võitu, või kuidas?

:)

Unistuste aia mõned elemendid...

Kui ma saaksin oma unistuste fassaadi majale...

siis võiks minu aias olla veel ..

sellega sobivad aiapostid ning mõni müürijuppki.

Kaminaga istumiskoht:

Mõned sambad, varikäigud, liaanid...

..koht kus võõrustada kalleid sõpru.

Kindlasti väike aiamaalapike ja kasvuhoone, kus saaks tomatit, kurki, maitsetaimi, maasikaid jms noppida.

Lisaks võiks olla mõni väikevormigi...

Sild ja kiik, kus kohvi juua ja jutelda.

Ehk suudan olla oma aiale hea peremees ning mul lokkab umbrohu asemel...

...inglise muru ning vuliseks vesi.

Talvisel ajal lisaks aeda rohelust okaspuud ja sügisel lehtpuude värvilised kuued.

Lillepeenrad ehk ingl.keeles flowerbed, ei oleks kah paha mõte.

Õitemeri algab varakevadel ning lõppeb lumetulekuga.

Minu aias on kindlasti koht lastele...

Oma laste rõõmustmiseks peaksin lisama ka kõrge ronimisseina ning kiiged/batuudid jne.

Loodetavasti mahuvad sellesse aeda veel üks armas kutsu ning mõni kiisugi...