26/4/11

Peale eelmise postituse lisamist, kus ahastus oli nii nii suur, sain lõpuks siiski pühapäeval krundile minna. Plaan oli peenar valmis kaevata aga üllatus üllatus, kuurist oli kaduma läinud labidas, mida antud töö juures hädasti vaja läheb. Helistasin emale, et küsida, äkki ta teab midagi, kuid kui telefon andis pikalt kutsuvat tooni, meenus mulle et tal telefon laeb ning ta ise on kodust ära. Õhtul selgus, et labidas oli tõesti mehele läinud, seda vähemalt nädalavahetuseks, kui käis kalmistul ühte puunotti välja kaevamas. Pidin siis seekord leppima riisumisega. Ja pärast seda kupatasin mehe (edaspidi osalise) ühte heasse ehitus-ja sisustuskaubamajja, et soetada oma labidas ning mürgiprits ja kastekann ja muud vajalikku.
Mõne päeva pärast selgus, et tegelikult oli see mehele läinud labidas ka minu oma, seega on mul nüüd kaks labidat, juhuks kui teisega peaks midagi juhtuma :) Ega see labida valimine nii lihtne ka pole nagu arvata. Mõtled küll, et lähed ja ostad aga tegelikult kui vaatama hakkad, võid päris puusse ka panna, või siis metsa, või siis maasse ... :D Jätsime kerge naistelabida tobedate neetide tõttu ostmata ning ostsime ikka raskema variandi. Kodus meenus, et kastekann jäi siiski ostmata. Aga kuna poes olid ilusad elupuud, siis hakkas mõte juba ka heki poole liikuma...

Tänasesse päeva ka. Lapsed taas autosse magama, rööbariided selga, labidas kaenlasse ja minek. Lõpetasin oma peenra, viimistlesin rehaga ning nüüd on vaja kangast ja taimi. Plaan siis esialgu mõned maasikad maha panna ning lapsepõlvekodust oma mõningad lilled-põõsad. Lisan pildi peenrast hiljem, sest praegu ei ole võimalik pilte arvutisse tõmmata.

Eile lubatud pilt, koos pätujälgedega