Nupukese tegemised: mai 2012

20.05, pühapäev. Olime kutsutud perega lõunabrunchile Lennusadamasse, kus oli kõrvaklapikontsert, sai uudistada muuseumi ning süüa pannkooke. Meie lapsed eelistavad aga kõrrejooki ja jäätist ning kuigi laevad ja eksponaadid olid huvitavad siis kõige lõbusam on selles eas lastele ikkagi mänguväljak.

Esmaspäev algas minu jaoks uuel objektil, kus üle-või alaorganiseerimise tõttu sai jälle esimesed kaks päeva nö pool päeva puhata ning enda jaoks analüüsida, mida mina teisiti teeksin. Kokku neli päeva mulla-kivihunnikud enam-vähem tasaseks lükates, andsid minu sõrmed ja labakäed tunda nii, et sõrmused ei mahtunud enam sõrme ning oli tunne, et käe asemel on kummikinnas mida püütakse lõhki puhuda. Ei tea kas käed pole harjunud või on mul lihtsalt valed töövõtted. Reedel igatahes keeldusin reha kätte võtmast, sest sõrmed ei paindunud enam ümber rehavarre. Selle asemel istutasin elupuu hekki , ok natuke riisusin ka aga sedagi hambad ristis. Laupäeva hommikul rooli keerates surisesid pöidlapadjad aga pühapäeva õhtuks on tunne juba enamvähem, seega on lootust, et kätele oli selline 8-10 tunnine asend võõrad.

Teisipäeva õhtul oli lasteaias talguõhtu, kus kutsuti lapsevanemaid appi mullaga auke parandama ning liivakasti liiva uuendama. Lapsed koos memmega viisin vennanaise aeda mängima, laenasin nende labidat-reha ning läksin ka appi (pärast suutsin nende labidat mittetuvastades kaasa haarata vale labida, mis tähendab seda et enne kusagile minemist tuleb tööriistad enda jaoks meelde jätta :P ). 21 lapsevanemast tuli talgutele 3, lisaks kõrval rühmast 2 isa, seega mitte just palju aga eks see ole igaühe enda asi.

Praegu mõeldes mida me eelmisel nädalal veel tegime ja pilte lapates nägin, et käisime üleeelmisel nädalal onutütre poja katsikul. Palju õnne Andrele kuu ajaseks saamise puhul!

Neli tüdrukut suutsid aga neljatoalises korteris päris paraja simmani korraldada. Lahe oli vaadata kuidas erivanuses piigad 6aastane, peaaegu neljane, 3a aastane ja 2,5aastane „kes-aias“ mängivad ning kuidas kõige suurem oma äranägemise järgi teisi „tantsutunniks“ ettevalmistab.

27.05, reedel rääkis Miini päev otsa hoidjatädile, et tema läheb rallile (aga ta kardab autosid). Nii saigi alates neljast lapsed kokku korjatud ning mõttega, et jõuame pesu Pirtale pesema viia, lauluväljakul tunnike-poolteist rallit vaadata, siis märg pesu kaasa ja maale tagasi, sõitma asutud. Suurem piiga ootas ka väga rallile minekut, sest ta räägib mulle juba ma ei tea mitu aastat seda kuidas ühe mäe peal Pirita tee ääres peavad olema rallikad jne (kuigi ta käis seal vist paar aastat tagasi aga tal on meeles, et need seal olid). Tuletasin talle autos korra meelde, et läheme jah sinna mäele kus talvel kelgutamas käisime ning kui olime Pirtale jõudnud, öeldi mulle, et võtame nüüd kelgu ja läheme rallile :D Mitu asja kokku ja kompott ongi valmis. Me oleme suured rallisõbrad, tunneme juba kaugelt ära et milline auto on Mitšubishi ja milline Subaru ja et issi sõidab praegu beemeega (Miini ütleb küll pelmeeniga). Ja oma issi kõige suuremad fännid oleme ka.

Ka laupäev möödus meil rallitähe all, kuni issi teatas, et kiirust nagu oleks ja sõidaks ka, kui auto mootor vaid lubaks. Õnneks aga olime kaks katset näinud ning lõunatudu aeg on paras aeg ka koju sõitmiseks. Jääme ootama uut ja põnevat ning kauemkestvamat rallit. NB! Parem on rallimeestele ikka soovida nael kummi, mitte mootor põlema (sest rehvi saab purunemise korral ära vahetada aga... )

Miks ma enne pesupesemisest juttu tegin? Sellega oli hea nali ;) Kohe piinlik lugu. Kui pesule järgi läksime ja ma pesu masinast välja võtma hakkasin, selgus, et ma olin unustanud nuppu vajutada :D Blont noh. Peaaegu sama piinlik nali oli minnes. Ema küsib, et kas Pirta võtmed on? Äää, toas aga toauks oli just lukku pandud. Võtmed toast kaasa võetud, hakkan ust taas kinni panema aga võti ei taha kuidagi keerata. Mis värk on? Mitu korda võtan võtme välja, panen uuesti tagasi, krutin ja jaman, tekib juba kuri tunne, siis sain aru et ma püüan Pirta võtmega ust kinni keerata :P Hästi ei tahtnud õnnestuda.

Pakti lõpptähtaeg hakkab lähenema. Ütleme nii, et lõpp-tulemust ma ei püüdnudki aga enesekontrolliks oli hea küll, kuniks tööle läksin. Enne seda suutsin ikka nädalas 3-4 korda nädalas 5-7km kepikõndimas käia ja söömist vaatasin ka. Nüüd ei jõua õhtul enam "trenni" minna ja söömine on ka selline kesine. Hea on see, et suu ei käi koguaeg ning püüan süüa 3+2(3) korda päevas, mis ka õnnestub aga söön hommikul võikusid ja lõunaks teen kaasa ka võikusid. Vahepeal loobusin võist ja saiast (seda ma ei söö ka praegu). Söön seemneleiba. Õhtul tahaks aga sooja toitu ning kuigi peaks kõike seda jama sööma lõunaks, siis mina teen seda õhtul. Organism vajab seda täiega, sest füüsiline töö võtab päris läbi. Omale seatud lõpp-tulemusest olen küll veel kiloga maas aga kuna kodus käib pidev kondiklõbina virr minu pihta, siis olgu praegu nii. Ise olen suht-koht rahul, sest sügisel-talvel ja kevade alguses tundsin ennast eelmise kaalu juures ikka kehvasti, uskumatu kui palju võib kolm kilo muuta :)

Pühapäeval käisime krundil niitmas, seega võib sellegi kergtrenni alla lugeda :) Ahja, pärast tegime ühe grilli ka, seega polnud "trennist" kasu. Oeh, raske.

Stini jutt rulluiskudest tuletas mulle taaskord meelde, et mul sõidavad juba aastast 2007 vist rullid autos kaasas, aga eriti sõitma ei jõua. Eelmine hooaeg vist 3-4korda ja see aasta panin siis ka reedel korral rullid alla, et proovida vennanaise poolt kiidetud uut kergliiklusteed raudtee taga. Ratast tahaks ka, aga kuna praegu pole seda kusagil hoiustada, siis jah, jääb ära.

Tahaks ka uut soengut, aga selleks on mul vaja palju vihmaseid päevi, lisaks on mul võlgnevus veel lapse puugisüsti koha pealt. Ongi saanud liiga pikk blogikanne minu poolt.

Kivide veeretaja Lillede vahele natuke juttu ka. Töönädal numero 4, vist. Selle nädala viis päeva kulus peamiselt kivide veeretamisest ühest kohas teise ning selle karmi töö tulemusel on nüüd objektil silutud mullapind ning külvatud muruseeme. Mullahunnikuid oli vist kokku 3-4 ning mulla koostis igas erinev. Mõni tundus alguses ilus ja kohev aga peitis endas suurtes kogustes pisikesi kivikesi ning ühes hunnikus varitsesid savikäntsakad. Tööd jagus kuid reedeks sai maha istutatud ka istutsaladsse mõned põõsad ja lilled. Elipuuhekid on maas, järgmise nädala alguses tuleb maha istutada jugapuud ning vedada hekialused multši täis ja aia taha kiht head mulda, seeme sisse ning uuele objektile. Mida ma õppisin? Seda, kuidas mitte teha :) võib-olla on lihtsalt hooaja algus ning alles segadus majas ning pea lilledes.