Haigused-haigused

Laatsaret. Juba peaaegu kuu aega käib meil köhimisevõistlus. Üks lõpetab, teine alustab. Vahepeal said lapsed nädala aias/hoius käia, kui isadepäevaõhtul tõusis väiksemal piigal ligi 39 palavik. Enne seda reedel olime käinud just nina-kõrva-kurguarstil, kes määras meile märtsikuusse adenoidiopi, sest adenoid on see mis hoiab neid batsille ninaneelus kinni ning seetõttu ka see pidev nohu. Palavik oli selline, mis kuidagi alaneda ei tahtnud ning seetõttu käisime isegi pereõe juures, kes tegi ka analüüsid aga mis ei näidanud kõrgenenud põletikunäitajaid. Kopsud ja kurk puhtad, seega ei tea kust see köha tuleb, ju siis tatist. Jõudis siis see palavik minna kui neljapäev vastu reedet oli suuremal piigal larüngiidi taoline atakk, mis teda ennast paanikasse viis. Koukisin siis kapiotsast aurumasina välja ning õnneks läks üle. Igaksjuhuks käisime ka reede hommikul kontrollis. Erinevalt väiksemast õest oli temal eelmise öö köhimismaratoni tõttu kurk punane aga kops puhas. Millest see köha, ei tea! Sest analüüsid ei näita mindagi. Samal päeval käis ka mees oma perearstil ning kaebas peaaegu kuu pikkust köha ning analüüsid ei näita samuti midagi. Tema köha on aga kõigi omast hullem. Õnneks väike palavik tõmbas tal paariks päevaks töö suhtes juhtme välja ning ta oli kodune ja sai lihtsalt haige olla. Seda mitte kauaks, sest töö ei oota ning nii ta jälle läks, ilma et saaks lõplikult terveks ning nii ta vindubki.

Milleks me oleme sündinud sellisesse niiskesse ja päikesevaesesse kliimasse? Vähemalt see on hea et meil ei käi sõda v.a see poliitiline aga ikkagi. Seda päikest ja sooja on ikka nii vähe ning masendus tikub tihtilugu peale. Ja haigused, mis olenemata pidevast tuulutamisest ja aurutamisest, ei taha kuidagi otsa saada. Oeh, väsinud sellest juba!