Kaks ei jää ilma kolmandata..

Kes nüüd arvab, et võib perelisa puhul õnne soovida, eksib. Lugu hoopis selline, et eelmise postituse kurgukriipimisest on saanud angiin. Minul. Pühapäeva hommikul olin linnas tubli ja tragi ning koristasin. Pealelõunat läks hr kontorisse tööd tegema ning mina jäin lastega koju. Mingil hetkel tunnen, et kuidagi kehvaks kisub olemise, kraadiklaas näitaski kergeid tõuse ning õhtuks oli 38,2, jep, seda pole palju aga kui sinna juurde käib valulik neelamine ja kondid/liigesed valutavad, siis on ikka kehva olemine. Hommikul hellasin arstile ning sain antibiotsi peale.

Rohkem ei soovi, limiit on täis, aitäh!!!!

Tüng...

Järgmine postitus ei tulegi kehatrimmi teemal vaid hoopis... kes tahab pakkuda? Õige. Haiguse teemal ;-) Originaalne, eksole.

Järgmise nädala veedan kodus kahe lapsega, sest kolmapäev vastu neljapäeva magas suurem piiga halvasti ning ma ei viitsinud pärast segast ööd teda aeda viia. Päev möödus nii enam-vähem ning õhtuks sättisime ennast linnakoju. Mida öö poole, seda rohkem hakkas tüdruk kurguvalu kurtma ning söögiisu oli suht nullilähedane, samuti segasid teda rahutud jalad. Tegin koduse kurgu ülevaatuse ning midagi ilusat sealt just vastu ei vaadanud. Peale magamata ööd helistasin esimese asjana hommikul perearstikeskusesse. Perearstil olid ajad täisbuuukitud aga saime aja tunni pärast pereõe vastuvõtule, kes tegi siis vereproovi ning vaatas samuti kurku. Näidus oli põletikunäitajad tõusnud ning jäime ootama "hetke" perearsti kiires päevakavas. Arst tegi suured silmad et mis? Te tahate minu juurde ka tulla või? Aga ka tema sai aru, et ilma rohuta me hakkama ei saa ning lootis, et me saame ikka tarneprobleemidele vaatamata oma ravimid kätte. Ahjaa, diagnoos- angiin :) Teine siis sellel preilil. Ma arvan, et kui ühel kaksatakse adekad ära, siis kaugel seegi ,kui teisel mandlid lähevad. Miks need haigused meid rahule ei jäta? Ma ei hakka parem mainima, et mul ka tänasest kurgus kriibib......

Järg...

Haigused käivad ikka inimesi pidi, eksole. Silmapõletik käib nagu ping-pongi pall laste vahel, ühel lõppeb, teisel algab. Samuti on taas ninad tatised ning kurgud krõbisevad. Lastehoius vist peaaegu kõigil lastel ninaalused leemendavad aga kuna Miini peaks 12ndal veebruaril minema adenoidiopile, siis oli plaanis ta niikuinii järgmisest nädalast koju jätta. Järgmised 3,5nädalat oleme siis temaga kodused ning see tähendab popipäevi ka suuremale piigale, kelle jaoks need on nagu komm päkapikusussi sees. Peale igat esmaspäeva ta küsib, et kas homme on reede??! :) Lahe on see, mis raha ma ära annan selleks, et oma lastega kodus olla (ja meie tore linnavalitsus kärpis siin kõvasti soodustusi ka nii, et jee, on tore olla selle linnakodanik - saaks maja juba valmis, saaks muid lahendusi kaaluma hakata. See et sa oled põline linnakodanik on tühine selle kõrval, et laste isa ei ole samasse linna regatud - nii maksame lasteaiatasu täies hinnas, mis tõusis 20euri. Hetkel saame lastehoius soodustust aga kauaks sedagi, raudselt mõeldakse ka sinna mingi konks, et seegi ära võtta. Linnaisad ise sebivad oma lapsed järjekorraväliselt lasteaeda aga teised maksku kaks aastat järjest ülikõrget hoiuhinda. poliitika!) <--- mul selle koha pealt täiega .... keeb...

Täna olin tubli ja panin lastele hamba- ja silmaarsti ajad kinni. Mis ajast maksab lapse silmaarst 25,50eurot? Samuti ei saa ma aru miks arsti vastuvõtt peab ka lastele maksma 5euri? Täiskasvanutel veel ok, aga lastel? Endale ei saanud üldse arsti aega, sest kõik ajad kuni märsti lõpuni on täis. Normaalne.

Lõpuks sain oma eksamihinde ka teada: 5!

Järgmine postitus tuleb sellest kuidas ma hakkan kaalu jälgima  :) Võinuh, pigem trimmima, Sihtmärk:

Talv

Üldiselt mulle meeldivad kõik aastaajad aga selle aasta talv mitte. Ma kohe ei teagi miks. Tänavune tekitab minus eriti rõhuvat tunnet, välja ei kutsu kohe kuidagi ning kogu aeg oleks nagu külm nahavahel. Päikest on näha nii harva ning mulle kui suvelapsele on see piinav. Kui saaks, siis magaks terve päeva ja siis öö ka otsa ja seda kuni kevadeni välja.

Kui üks lastest on lumest vaimustatud, siis teise õue meelitamine on paras kunsttükk (samas kui ma ise ka eriti minna ei taha, siis on ju loogiline et olen halb eeskuju - kuigi ma nende ees seda välja ei näita). Aga õues on lahe:

Tahaks panna siia video, aga miskipärast minu blogspot selle jällegi ei luba. Nõõme!

Eelmine nädal oli tihe õppimise nädal, sest pühapäeval oli arhitektuuri ajaloo ja linnaplaneerimise analüüsi eksam. Kahjuks pole veel tulemust teada saanud. Kogu see maailma arhitektuuripärlite tundaõppimine tekitas suure tahtmise reisima minna, aga selleks oleks vaja nii paar miljonit eurot (kui kellelgi kipub üle olema, siis küsige mu konto nr :) ) Uue semestri loengud tunduvad ka põnevad ning tahaks juba pihta hakata.

Selle nädala alguses sai suurem plika omale silmapõletiku ning nüüd ravime seda. Ja et mitte vara ärgata, siis jäi neljapäevast ka noorem tsikk koju, lihtsalt puhkama. Miks on nii, et kui vahetevahel saavad toredasti koos mängida, siis mõni hetk hiljem on kaklus? Siis leppimine, tore mäng ja siis jälle kaklus.

Kolmapäeval külastasin juuksurit, seega olen nüüd little bit more shorter ja lighter :D

Meie kursuse näitus

Sügissemestril oli meil joonistamine ning selleks, et saada arvestus kätte, pidime oma katsetused ja kodused tööd vormistama näituseks. Nii saigi ülikooli ühele korrrusele üles seatud töödest näitus (mis küll järgmisel päeval oli hõredam, sest osad teibid tulid lahti ning lehed langesid põrandale nagu vahtralehed sügisel).

Ja minu kriitseldused. Ei midagi erilist, seega ärge pange tähele! :)

Ma ju ka alles õpin. Kuuldavasti olid hindajad olnud kogu kursuse suhtes väga sarkastilised ning isegi et halvustavad. Võimalik, et sellest grupist suuri nimesid ei tule :P

Mina olin üks neist, kes käis järgmisel päeval oma töid taaskleepimas.

Head uut aastat!

Mina luban:

1) Tema ja mina, mees ja naine, meie!

2) Lapsed. Parem ema. Rohkem kannatlikkust. Kvaliteetaeg. Pere.

3) Oma kodu.

4) Õpingud. Teadmised.

5) Sõbrad.

6) Tervis. Trenn.

7) Uued kogemused. Töö. Arenemine.

8) Oma aed.

9) Aega lugemiseks, olemiseks, nautimiseks.

10) Armastus kõige eelneva suhtes!

Miini sünnipäevapidu

Enne veel kui saan alustada uue aastaga, pean ära klaarima veel eelmise aasta viimased võlad.

29.12 pidasime maha ühe igati vahva sünnipäevapeo Pipi mängutoas. Pisike Miini sai suureks kolme aastaseks. Pidu oli lahe, suuri oli palju ning hoolimata sellest, et unustasin puuviljavaagna üldse autosse, oli süüa ja juua ka natuke. Rahvast oli päris palju - võib-olla oli asi selles, et pidu korraldati varem kui "pahal päeval".

Sünnipäevalaps (ees)

Lapsed möllasid, ronisid, mängisid ja suuremad said omavahel suhelda. Niimõnigi vanem leidis tee diskotuppa ning niimõnigi pandi poemüüjaks ;) Aeg läks kiirelt (võib-olla tundus see ainult mulle nii) ning juba oligi aeg torti pakkuda.

Printsessi tort

Kodus peale kinkide avamist. Kui emme Sylvanian Family maja mööbliga täitis ning muud asjad riiulitele paigutas, läks ta issi juurde ning ütles, nüüd oleks õige aeg maja valmis ehitada! :D Issi ütles, et ta annab endast parima.

31.12

Ning 31-e varahommikul ta saigi kolm. Suur tüdruk - see meie Mintsel. Heal lapsel mitu nime ;) Milline siis on see meie Miini? Miinis on paras ports kangust ja ise´t. Kui tema on midagi otsustanud siis nii peab saama/olema. Ja nii me kaks kanget, üks lõvi ning teine kaljukits seisame vastakuti ning põrnitseme, kumbki alla anda ei taha. Miinil on aga sarved ning nendega ta käib ja müksab ning siis paneb jooksu ja vaatab, kas teine hakkab tönnima või mitte. Aga kui näeb, et tegi teisele ikka liiga, siis tuleb, poeb sülle, teeb kalli-kalli ning ütleb, palun vabandust! Ning kui teeb midagi sellist mida ei tohiks või teab, et emmele mitte selline asi ei meeldi, siis vaatab kavala näoga ja teatab, et "emme, ma armastan Sind!" Ja siis ta korrutab seda nii kaua, kuni sa pead ütlema vastu "mina sind ka!" :D See tüdruk teeb meil nalja ka ning on üldse selline seltskonna hing. Ühel päeval, mitte ammu tagasi, läks ta issi juurde, suur 5L veepaak järel lohisemas: "issi, tahan vett!" Issi: "Mis sõna puudu jäi?" M: "Vett. Issi, vett jäi PUUDU!" Lisaks meeldivad talle loomad, kassid, koerad, lõvid, jänesed jne. Tihti mängivad nad õega loomalapsi ning kõnnivad neljal käpal ja hauguvad, näuguvad ja urisevad. Ja siis kui sa istud kusagil ning ühel hetkel on su jalge juures mõni laps-loom, siis peab teda sügama või paitama.

Miini on lumefiil, ta armastab lund, nii selles mängida kui seda süüa. Ja raketid - miks neid nii harva saab ja miks neid nii vähe lastakse? "Issi, tahan veeeeel rakettte!" palus ta kui issi oli kõik meie raketid taevasse lasknud. Aga õnneks oli veel säraküünlaid, sest need on ka lahedad, olid eelmine aasta ning ka see aasta.

Ahjaa, üks asi mida Miini veel armastab on kartulikrõpsud, sest neid saab ainult siis kui on kellegi sünnipäev. Tema sünnipäevaks ostsin paki ning kui ta paki kätte sai, siis ta musitas ja kallistas seda pakki :P Samuti armastan ta kana-klimbisuppi ja liha, liha, liha ning nädalavahetustel kohvikus šokolaadikooki süüa (teised eriti šokolaadikooki ei armasta) ja ta teeb seda ülima naudinguga ning see on ainuke söök, mille juures teda abistama ei pea ja isegi taldrik lakutakse puhtaks. Mõne teise toidu puhul muutub ta vahel laisaks aga jah kook ja liha, no problemo. Ise. Kokata meeldib talle ka. Kui läheb taigna sõtkumiseks, muna kloppimiseks, piparkoogitaigna rullimiseks - on ta kohal!

Kui ta ise viitsiks riidesse ka panna, siis oleks kõik OK. Aga riidesse panek on paras venitamine. Alati, a l a t i siis kui meie tahaks hakata kusagile minema (eriti kui on kiire), siis hakkab tema mängima, jooksma - tal on aega küll ja veel. Vahetevahel ma ähvardan küll, et ma jätan ta maha aga ega ta sellepärast kiiremini tegutse. Äkää, tema ajab oma asja. Loomulikult ei jäeta teda maha, seega hingame kõik rahulikult sisse ning palume preili Kaljukitsel hakata riietuma. Ja selle juures ta muidugi avastab, et tahtis ise nagist kombe võtta, või mütsi pähe panna või siis et midagi peab tegema just emme mitte issi ning siis tuleb külla Jonn, suure algustähega. Ja sellega kaasneb kangust, oi kui kohutav kangus. Siis tuleb mulle meelde, et teda tuleb suunata mitte käskida/keelata aga oleme ausad, lapsevanemal kipub teinekord kannatus katkema. Ja issi ütleb ikka, et kui see laps tulevikus on kanguse õigete asjade ajamisse paneb, siis jõuab ta veel kaugele. Elame-näeme!

Mängib nii üksinda kui teistega. Vahepeal leidis omale puzzled ning pusis nendega. Ronida meeldib (nagu õelegi). Raamatud ja mõningad tähed, eriti enda tähed on huvitavad.  Loeb oma nime kokku, väikese abistamisega kirjutab oma nime kokku ka. Rollimängud: emme-laps, issi-laps on käsil.

Õde. Ta on väike õde, kes polegi enam nii väike. Talle meeldivad  väga ka endast väiksemad (Even) ning ta tahaks nende eest hoolitseda. Sellepärast on ka lastehoius liider, kes pidavat nooremad mängu kaasama ning teistele palju rõõmu valmistama. Õega koos nad mängivad ja kaklevad. Ei saa koos, ei saa ilma. Aga koos on parem, sest õde on parim!

Selline lühike kokkuvõte siis meie Miinist, kindlasti on palju veel aga jutt on pikaks veninud.