Miini sünnipäevapidu

Enne veel kui saan alustada uue aastaga, pean ära klaarima veel eelmise aasta viimased võlad.

29.12 pidasime maha ühe igati vahva sünnipäevapeo Pipi mängutoas. Pisike Miini sai suureks kolme aastaseks. Pidu oli lahe, suuri oli palju ning hoolimata sellest, et unustasin puuviljavaagna üldse autosse, oli süüa ja juua ka natuke. Rahvast oli päris palju - võib-olla oli asi selles, et pidu korraldati varem kui "pahal päeval".

Sünnipäevalaps (ees)

Lapsed möllasid, ronisid, mängisid ja suuremad said omavahel suhelda. Niimõnigi vanem leidis tee diskotuppa ning niimõnigi pandi poemüüjaks ;) Aeg läks kiirelt (võib-olla tundus see ainult mulle nii) ning juba oligi aeg torti pakkuda.

Printsessi tort

Kodus peale kinkide avamist. Kui emme Sylvanian Family maja mööbliga täitis ning muud asjad riiulitele paigutas, läks ta issi juurde ning ütles, nüüd oleks õige aeg maja valmis ehitada! :D Issi ütles, et ta annab endast parima.

31.12

Ning 31-e varahommikul ta saigi kolm. Suur tüdruk - see meie Mintsel. Heal lapsel mitu nime ;) Milline siis on see meie Miini? Miinis on paras ports kangust ja ise´t. Kui tema on midagi otsustanud siis nii peab saama/olema. Ja nii me kaks kanget, üks lõvi ning teine kaljukits seisame vastakuti ning põrnitseme, kumbki alla anda ei taha. Miinil on aga sarved ning nendega ta käib ja müksab ning siis paneb jooksu ja vaatab, kas teine hakkab tönnima või mitte. Aga kui näeb, et tegi teisele ikka liiga, siis tuleb, poeb sülle, teeb kalli-kalli ning ütleb, palun vabandust! Ning kui teeb midagi sellist mida ei tohiks või teab, et emmele mitte selline asi ei meeldi, siis vaatab kavala näoga ja teatab, et "emme, ma armastan Sind!" Ja siis ta korrutab seda nii kaua, kuni sa pead ütlema vastu "mina sind ka!" :D See tüdruk teeb meil nalja ka ning on üldse selline seltskonna hing. Ühel päeval, mitte ammu tagasi, läks ta issi juurde, suur 5L veepaak järel lohisemas: "issi, tahan vett!" Issi: "Mis sõna puudu jäi?" M: "Vett. Issi, vett jäi PUUDU!" Lisaks meeldivad talle loomad, kassid, koerad, lõvid, jänesed jne. Tihti mängivad nad õega loomalapsi ning kõnnivad neljal käpal ja hauguvad, näuguvad ja urisevad. Ja siis kui sa istud kusagil ning ühel hetkel on su jalge juures mõni laps-loom, siis peab teda sügama või paitama.

Miini on lumefiil, ta armastab lund, nii selles mängida kui seda süüa. Ja raketid - miks neid nii harva saab ja miks neid nii vähe lastakse? "Issi, tahan veeeeel rakettte!" palus ta kui issi oli kõik meie raketid taevasse lasknud. Aga õnneks oli veel säraküünlaid, sest need on ka lahedad, olid eelmine aasta ning ka see aasta.

Ahjaa, üks asi mida Miini veel armastab on kartulikrõpsud, sest neid saab ainult siis kui on kellegi sünnipäev. Tema sünnipäevaks ostsin paki ning kui ta paki kätte sai, siis ta musitas ja kallistas seda pakki :P Samuti armastan ta kana-klimbisuppi ja liha, liha, liha ning nädalavahetustel kohvikus šokolaadikooki süüa (teised eriti šokolaadikooki ei armasta) ja ta teeb seda ülima naudinguga ning see on ainuke söök, mille juures teda abistama ei pea ja isegi taldrik lakutakse puhtaks. Mõne teise toidu puhul muutub ta vahel laisaks aga jah kook ja liha, no problemo. Ise. Kokata meeldib talle ka. Kui läheb taigna sõtkumiseks, muna kloppimiseks, piparkoogitaigna rullimiseks - on ta kohal!

Kui ta ise viitsiks riidesse ka panna, siis oleks kõik OK. Aga riidesse panek on paras venitamine. Alati, a l a t i siis kui meie tahaks hakata kusagile minema (eriti kui on kiire), siis hakkab tema mängima, jooksma - tal on aega küll ja veel. Vahetevahel ma ähvardan küll, et ma jätan ta maha aga ega ta sellepärast kiiremini tegutse. Äkää, tema ajab oma asja. Loomulikult ei jäeta teda maha, seega hingame kõik rahulikult sisse ning palume preili Kaljukitsel hakata riietuma. Ja selle juures ta muidugi avastab, et tahtis ise nagist kombe võtta, või mütsi pähe panna või siis et midagi peab tegema just emme mitte issi ning siis tuleb külla Jonn, suure algustähega. Ja sellega kaasneb kangust, oi kui kohutav kangus. Siis tuleb mulle meelde, et teda tuleb suunata mitte käskida/keelata aga oleme ausad, lapsevanemal kipub teinekord kannatus katkema. Ja issi ütleb ikka, et kui see laps tulevikus on kanguse õigete asjade ajamisse paneb, siis jõuab ta veel kaugele. Elame-näeme!

Mängib nii üksinda kui teistega. Vahepeal leidis omale puzzled ning pusis nendega. Ronida meeldib (nagu õelegi). Raamatud ja mõningad tähed, eriti enda tähed on huvitavad.  Loeb oma nime kokku, väikese abistamisega kirjutab oma nime kokku ka. Rollimängud: emme-laps, issi-laps on käsil.

Õde. Ta on väike õde, kes polegi enam nii väike. Talle meeldivad  väga ka endast väiksemad (Even) ning ta tahaks nende eest hoolitseda. Sellepärast on ka lastehoius liider, kes pidavat nooremad mängu kaasama ning teistele palju rõõmu valmistama. Õega koos nad mängivad ja kaklevad. Ei saa koos, ei saa ilma. Aga koos on parem, sest õde on parim!

Selline lühike kokkuvõte siis meie Miinist, kindlasti on palju veel aga jutt on pikaks veninud.