Sügis

Mitte kuidagi ei taha mul see blogimine õnnestuda, küll pole aega, küll tuju jne.

Kätte on jõudnud sügis, mis tähendab seda et lapsed on haiged, kord üks, kord teine. (Kui tulevikuplaanid teoks teha, siis peaks edasi kirjutama, kord kolmas ja kord neljas, mis tähendaks et tööd teha ei saakski, sest see teeb ju neli nädalat ehk terve kuu). Kahe lapsega on selles mõttes poole kergem, et tööl saab käia umbes täpselt kaks nädalat kuus ;) Lisame veel kaks koolipäeva ning mõningased vihmased ilmad ning rahakotis tuhisebki tuul.

Praegu olen kodus köhiva Annaga. Eelmise kuu 5 päeva olin kodune Miiniga, keda jätkuvalt kollitavad batsillipoisid ninas.


Õpingud. sellel nädalavahetusel on kolmas kord kooli minna. Tgl küll ainult reedel, sest laupäevased-pühapäevased loengud on mul võetud juba aastal 2007/2008. Peakski tgl lõpetama oma selle nädalase kodutöö teemal `Minu tunne`abstraktse kompositsioonina ning natuke parandama eelmisel korra tehtut. Ükspäev käisin kursaõega Lasnamäel tühermaal, et vaadelda, mis taimed seal kasvavad, millised on mullad ning kõrvalolevate haljasalade taimed/kasvutingimused jne ning nüüd peaks välja pakkuma oma variandi uue haljasala kohta. Kuna geoalus oli suhtleliselt suuremahuline ning ilm vihmane, siis polnud väga võimalust seal seda uurida-puurida ning kodus selgus et tgl olime läbikäinud kõigest poole vajalikust maa-alast, seega pean vist nv korra sealt kandist läbi sõitma ning veel väikse tiiru tegema. Seda enam et õppejõud on oma ala tipp ning ülejala tegemine ei tuleks vist kõne allagi, kui keegi üldse sellel erialal siin Eesti läbi tahab lüüa.

Sattusin just täna lugema ühte artiklit, kus selgub et kuigi meil õpetatakse maastikuarhitektuuri nii mõneski ülikoolis, siis tegijaid kui selliseid ei ole, eriti neid kes tegeleksid parkide, haljasalade, linnaruumi kujundamisega jms. Tihti on huvitavate välisruumilahenduste taga hoopis arhitektid. Kuhu siis kaovad diplomeeritud maastikuarhitektid?

Maja ehitus: ilumüürid on peaaegu valmis. Ette on saanud ka aknad aga uksed viibivad, sest uksemüüja oli "unustanud" maili tehasesse edasi saata. Mõõdud olid võetud juba augusti alguses ning septembri teisel nädalal hakkasime kannatlikult ootama kõnet, et nüüd tullakse uksi paigaldama, kuid kui ise uurima asusime selgus tõsiasi, et unustati ning nüüd ootame oktoobri keskpaika. Mõnus, sest me ei taha enne elektrikaableid paigaldama hakata, kui avatäited kinni. Samuti on ventilatsioonifirma hõivatud muude asjadega ning ei kommunikeeru meiega piisavalt. Jama jama otsa. Aga muidu on mõnus käia ja olla, sest tuul ei tuhise enam ning müürid on ilusad, meile vähemalt väga meeldivad.

Lapsed: laste tervisest või selle puudumisest ma juba kirjutasin. Aga muidu on nad  väga aktiivsed ja tegusad tüdrukud. Üks käib lasteaias ning teine lastehoius. Võrreldes eelmise aastaga on lasteaialaps nagu ära vahetatud. Ei tea kas see tuleneb sellest, et laps on suuremaks saanud või on õpetajate/rühmaruumi vahetus niimoodi mõjunud aga laps tahab lasteaias käia ning see on tore, kui päev ei alga kisa ja jonni saatel. Väiksem piiga oli esimesed kaks päeva  uue lastehoiu suhtes skeptiline ning tegi lärmi aga tema puhul on arusaadav, sest teda on rohkem solgutatud ka erinevate kohtade vahel ning loogiline, et laps on segaduses. Nüüd aga tahab minna isegi siis kui õde haiguse pärast kodus on (see on muideks minu õnn, sest kahekesi on lärm suurem ning segadust rohkem :) ) Eks õhtul kui nad kohtuvad hakkavad jooksu- ja kiusumaratonid niiuinii ning kestavad seni ajani kuni silm kinni vajub. Siit ei tasu välja lugeda, et mulle oma lapsed ei meeldi võimidagisellist. Nad on väga toredad ja lahedad, oma juttude, arusaamade ja tegude poolest. Pole midagi armsamat lapsest, kes lasteaeda/hoidu jäädes saadab sind õhumusiga ning ütlusega " ole siis hea laps" tööle ning jookseb sulle silmad särades sülle, musitab-kallistab sind surnuks kui tuled. Ütleb vahetevahel keset mängu, et armastab sind või et kallis oled! Kui issi kaugel on, siis räägib läbi telefoni nii asjalikku ja andekat juttu, et meel läheb härdaks. Mängib kodu, kus sina oled väike laps ja tema emme X  ja issi X ja käitub nagu sina ;) Ehitab oma narivoodist telgi ning muudkui turnib, ronib ja joonistab joonistab joonistab ning mängib vannis allveelaeva nii et kogu sauna põrand ujub ning sina ise kaasaarvatud, kuigi sa oled riietega. Süües teeb ennast väikseks abituks titaks, et sa teda toidaksid ja samas võib nõuda ise ketsupit/majoneesi/hapukoort, sest ta on Suur ja Tema Ise. Aga see kõik on mööduv ning sellega koos kasvavad lapsed lasteks ning kujunevad sealt edasi noorteks ja siis täiskasvanuteks, kes loodetavasti hoiavad endas natukenegi seda lapsepõlvest saadud "hullumeelsust ja mängulusti".

Kaunist tõbidevabamat sügist soovides,
M.